Kiri Bulgaariast

Sellise asja leidsin oma postkasti sügavustes kolades...

heiheihei kõik see pere! me oleme edukalt kohal, elus ja terved,
koos kõikide asjadega olenemata kõige kiuste...

tallinn-helsingi lend hilines, niiet jäime maha helsingi-budapest
lennult, passisime 7 tundi helsingi lennujaamas ja läksime hoopis

helsingi-münhen lennule,saksamaal sai käidud niiet vot
sulle kooki moosiga. münhenist jõudsime ilusasti sofiasse ja lõpuks
kell neli hommikul slivenisse.

neil on siin täitsa külm, teate. aga tegelikult on täitsa vahva!
siin on mõned miinuskraadid,aga üleval mägedes on pluss 17,
seal käisime täna. mäed on VÄGEVAD!!! süüa saab siin väga hästi,
hotell on ilus, puhas, mugav ja põhiliselt oleme koos kahe
poolakaga, poiss ja tüdruk, 16a, islandilt õpilasi ei tulnudki, ja
türgi poisid inglise keelt ei oska. kõik õpetajad mujalt ja ka
hotelli töötajad on väga toredad!

raha vahetasime ka ära, ma sain 117 leevi.

õpetaja pilvi pagas kadus ära, temast on niiii kahju... loodame et
lähipäevadel saabub siia..

homme hommikul stardime kell üheksa, ja tuleb 2 tundi bussisõitu
veliko tornovo'sse. niiet tänaseks lõpetan... kahe päeva jooksuel
oleme saanud magada 4 tundi, niiet tuduleee!!

SUURED KALLIDKALLID KÕIGILE TEILE SEAL!!!

teie anga :)

Lasen lahti...

30.01.10, 15.30 raputavas lennukis, mägede kohal, teel Austriasse

Lasen lahti sellest meeletult pöörasest liiklusest. Lasen lahti Bulgaaria noorte telefonihullusest. Lasen lahti kõikidest nendest dressidega inimestest. Lasen lahti olematust ehituskultuurist. Lasen lahti naeratavatest poemüüjatest. Lasen lahti oma teisest kodust. Lasen lahti Bulgaaria õhtusöökidest, mis alati pöörasteks pidudeks muutusid. Lasen lahti meeletutest söögikogustest, mida naeratavad kelnerid serveerivad. Lasen lahti kiisuga onust, kes "kaubatänaval" suveniire müüb. Lasen lahti maailma ägedamast poest nimega "Euro Land". Lasen lahti inimtühjast Sofia lennujaamast, mis meid ühel kummalisel ööl tervitas ja veel kummalisemal päeval ära saatis. Lasen lahti akordioniga kodutust onust. Lasen lahti ülemeigitud Bulgaaria tüdrukutest. Lasen lahti Bulgaaria meestest, kelle silmad puurivad sind tantsupõrandal. Lasen lahti laulvast "koletisest". Lasen lahti vapustavatest Türgi inimestest. Lasen lahti oma Poola sõpradest. Lasen lahti rohelistest koolimajadest. Lasen lahti sõbralikust bussistjuardist. Lasen lahti aukartust äratavast kirikust. Lasen lahti meeletutest kogustest karastusjookidest. Lasen lahti pöörastest taksosõitudest. Lasen lahti pupsikute prasnikutest. Lasen lahti kibedast kohvist, mis hommikuti üles äratas. Lasen lahti igahomikusest maasikamoosist. Lasen lahti kõrvetavast päikesest. Lasen lahti kõigist nendest mägedest. Lasen lahti kohutavatest kõnniteedest. Lasen lahti kõigist neist ilusatest ja ebaloogiliselt odavatest kingadest. Lasen lahti "rabarberitest". Lasen lahti kõigist neist naerusuistest, Ida-Euroopa blondiinidest hulluses lastest. Lasen lahti sellest külmast, imelike toaletidega koolimajast. Lasen lahti rõdul karjuvatest poistest.
Lasen lahti kõigest sellest imelisest, suurepärasest, fantastilisest. Lasen lahti Bulgaariast, imelikult imelisest maast...

Lasen lahti, kuid mitte minema.

Sofia lennujaamas...

30.01.10, 14.30 Sofia lennujaam

Istume Sofia lennujaamas ja ootame oma lendu, taustaks kõlamas Mika "Relax, take it easy".

Ja me ei oota mitte oma Budapesti lendu, vaid Viini lendu. Jah, Ungarisse ei jõua me jälle. See-eest hüppame läbi Austriast.

Lennujaam on sama tühi, kui ööl, mil saabusime... Nii kodune...

Silma tekib vägisi pisar mõeldes, kus on poolakad ja mida teeb Türgi väike päike Tuukan...

Mina olen igatahes siin, tühjas ja koduses Sofia lennujaamas ning mõtlen neile.

Mõtlen tagasi sellele imelisele nädalal ja naeratan. Naeratan üht kurba, kuid rahulolevat naeratust...

Teel kodu poole...

30.01.10, 10.33 bussis

Sõidame bussiga Sofia poole.

Vaatame Madliga telekat ja sööme krõpsu, akna taga lehvitavad meile hüvastijätuks imelised mäed ja veel imelisemad mälestused.

Viimane õhtu...

30.01.10, 02.05 meie tuba

Istume toas.
Kokkupakitud kohvritega ja mõtleme, kuhu kurat see aeg küll kadus?!
Silmad on paiste ja valutama nutetud, kurk tulitama jalutatud ja jalad oimetuks tantsitud... Ning mälu ja hing tungil uutest kogemustest, mälestustest, kultuuridest ja elamustest...

Viskan pikali ja nutan end magama, magushapude nostalgia ja igatsuse pisaratega.

Pilte Bulgaari kodust

Laulev Tuukan ja "õppevideod"

29.01.10, 17.47 meie tuba

Istume Madli ja Tuukaniga meie toas.
Tuukan laulab Türgi laule, Getter teeb tantsu, mina "blogin".
Varsti järjekordsele prasnikule!

Öised muljed

29.01.10, 03.46 hotell

Saabusin just duši alt.

Jalad on jällegi tuimaks tantsitud, pea mõtetest tühjaks räägitud.

Madli tudub.

Ma lähen vaatan, mida Marilin ja Maarja teevad.

Pilte õhtusöögist:

Neljapäeva pärastlõuna Bulgaaria stiilis

28.01.10, 18.00 hotellituba, vapustav seltskond

Istume meie toakeses, saabusime just shoppingtuurilt.

Sööme pähkelid ja värvime Madli juukseid.

Elu on fantastiline!

Natuke tähelepanu ja tuntust

Pilte "pressikonverentsist" ehk nelja igatitavalise Eesti tüdruku superstaari staatusest Bulgaaria noorte seas:

(ka siia liandub tulevikus veel pilte, Marilinilt)