Lasen lahti...

30.01.10, 15.30 raputavas lennukis, mägede kohal, teel Austriasse

Lasen lahti sellest meeletult pöörasest liiklusest. Lasen lahti Bulgaaria noorte telefonihullusest. Lasen lahti kõikidest nendest dressidega inimestest. Lasen lahti olematust ehituskultuurist. Lasen lahti naeratavatest poemüüjatest. Lasen lahti oma teisest kodust. Lasen lahti Bulgaaria õhtusöökidest, mis alati pöörasteks pidudeks muutusid. Lasen lahti meeletutest söögikogustest, mida naeratavad kelnerid serveerivad. Lasen lahti kiisuga onust, kes "kaubatänaval" suveniire müüb. Lasen lahti maailma ägedamast poest nimega "Euro Land". Lasen lahti inimtühjast Sofia lennujaamast, mis meid ühel kummalisel ööl tervitas ja veel kummalisemal päeval ära saatis. Lasen lahti akordioniga kodutust onust. Lasen lahti ülemeigitud Bulgaaria tüdrukutest. Lasen lahti Bulgaaria meestest, kelle silmad puurivad sind tantsupõrandal. Lasen lahti laulvast "koletisest". Lasen lahti vapustavatest Türgi inimestest. Lasen lahti oma Poola sõpradest. Lasen lahti rohelistest koolimajadest. Lasen lahti sõbralikust bussistjuardist. Lasen lahti aukartust äratavast kirikust. Lasen lahti meeletutest kogustest karastusjookidest. Lasen lahti pöörastest taksosõitudest. Lasen lahti pupsikute prasnikutest. Lasen lahti kibedast kohvist, mis hommikuti üles äratas. Lasen lahti igahomikusest maasikamoosist. Lasen lahti kõrvetavast päikesest. Lasen lahti kõigist nendest mägedest. Lasen lahti kohutavatest kõnniteedest. Lasen lahti kõigist neist ilusatest ja ebaloogiliselt odavatest kingadest. Lasen lahti "rabarberitest". Lasen lahti kõigist neist naerusuistest, Ida-Euroopa blondiinidest hulluses lastest. Lasen lahti sellest külmast, imelike toaletidega koolimajast. Lasen lahti rõdul karjuvatest poistest.
Lasen lahti kõigest sellest imelisest, suurepärasest, fantastilisest. Lasen lahti Bulgaariast, imelikult imelisest maast...

Lasen lahti, kuid mitte minema.